Türi kirik on väga väärtuslik iseseisva arhitektuurimälestisena ning osana Türi kihelkonna kultuuriloolises arengus.
Türi kolmelöövilise kodakiriku ehitamist alustati 13.sajandi II poolel. Pühitsetud on see Pühale Martinile. Ehitusmaterjalina on kasutatud paekivi, maakivi ja tellist. Läänefassaadi allosas paikneb teravkaarne kaheastmeline raidportaal, idafassaad on kaunistatud petiknisside kompositsiooniga. Nii lääne- kui ka idafassaadi kujundus sarnaneb Põhja-Saksa tellisgootikale. Türi kiriku omapära seisneb selles, et peale lääneportaali on kirikul ka lõunaportaal, mis on tähelepanuväärne rikkaliku kujunduse poolest.
Türi kirik on rikas kunstivarade poolest. Riikliku kaitse alla kuulub 50 kunstimälestist. Ajaloolisest seisukohast on väärtuslikumad 17 sajandist pärit kaks rõngasristi , kunstiväärtuslikust seisukohast on hinnaline 17 sajandi tuntuima puunikerdaja Cristian Ackermanni valmistatud barokne altar. Kirikutorni ehib ainulaadne värviliste sabasulgedega roheline kukk.
Kohalik elanikkond väärtustab kirikut kui ajaloolist kultuuriväärtust ning hinnatud kontserdipaigana.